RÕNGU LASTEAED PIHLAKOBAR

ARENGUKAVA

2023-2025 

SISSEJUHATUS

Rõngu Lasteaed Pihlakobar arengukava on dokument, mis on koostatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 9¹ alusel ning sisaldab lasteasutuse tugevuste ning parendusvajaduste analüüsist tulenevaid arenduse põhisuundi ja valdkondi, tegevuskava aastateks 2023-2025 ning arengukava uuendamise korda.

Arengukava on täienev ja arenev strateegiline dokument, mida täiendatakse ja muudetakse vastavalt muutustele ümbritsevates oludes.

Rõngu Lasteaed Pihlakobar arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest, sisehindamisaruandest, Elva valla arengukavast, Elva valla hariduse kvaliteedikokkuleppest ja Eesti haridusstrateegiast.

1.   LASTEAIA ERIPÄRA JA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 

1.1.   ÜLDANDMED

Rõngu lasteaed Pihlakobar tegutseb kolmes majas – Rõngus aadressil Nooruse tn 5,  Hellenurmes Hellenurme mõisa peahoones ja Aakres Mõisa tee 10. Kokku on lasteaial 9 rühma: 3 sõimerühma, 3 liitrühma ja 3 aiarühma. 2022/23 õppeaastal on lasteaia nimekirjas 139 last.

1.2.   SÜMBOOLIKA

Lasteaial on oma logo, laul, tunnussõnad ja maskott.

Lasteaia nimest Pihlakobar inspireerituna on eri vanuseastmete rühmaruumid nimetatud vastavalt pihlapuu aastasele arengule – pungad, lehed, õied ja marjad. Rühmaruumides ehk siis illusoorselt pihlapuu ümber tegutsevad erinevatel aastatel erinevad „putukad“. Rõngu majas on 5 rühma: Lepatriinud, Liblikad, Mesimummid, Õnnetriinud ja Müramardikad. Hellenurme majas on  Rõõmuritsikad ja Õiepõrnikad. Aakre majas on Tõrumardikad ja Tammeritsikad

Lasteaia moto - Tore meil olla kobaras koos

1.3.   MISSIOON – meie lasteaed on koht:

·         kus lapsed tunnevad end hästi

·         kuhu lapsevanemad tahavad oma lapsi tuua

·         kus personalil on hea töötada

1.4.   VISIOON – Turvalises ja kaasaegses mängu- ja õpikeskkonnas tegutseb loov ja rõõmsameelne laps, kelle individuaalsust arvestatakse koostöös tema perega 

1.5.   VÄÄRTUSED

VÄÄRTUSTAME:

·         hoolivust ja lugupidamist kõigi ja kõige suhtes – hoiame ennast, teisi inimesi, loodust ja keskkonda meie ümber ning peame oluliseks tervislikku eluviisi ja töökasvatust

·         hästi toimivat koostööd kõigi osapoolte vahel – märkame, tunnustame ja innustame üksteist

·         loovust, mängulisust, algatusvõimet ja avatust uuendustele – rakendame projektõpet, kasutame digivahendeid ja robootikaseadmeid

·         iga lapse isikupära – oleme paindlikud, leidlikud ja üksteisega arvestavad

·         rahvakultuuri läbi traditsiooniliste ürituste ja õpitegevuste – hoiame elus vanarahva tarkused ja tavad ning anname oma panuse rahvapärimuse kestvusesse. 

1.6.   ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Rõngu lasteaia arengukava lähtepunktid tulenevad nii riiklikust haridusstrateegiast kui ka kohaliku valla arengukavast ning hariduse kvaliteedikokkuleppest.

Põhineme oma igapäevase töö korraldamisel muutunud õpikäsitusel, mis toetab ja arendab iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tavasid, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Arvestame, et muutused tööturul, tehnoloogia arengus, ühiskonnas ja poliitilises elus tingivad vajaduse, et lasteaiast saadav alusharidus rajaks vundamendi ainealaste teadmiste omandamisele ja oskusele neid praktilises elus rakendada, koostöö- ja õpioskustele, enesejuhtimise ja subjektiivse heaolu ehk parema füüsilise ja vaimse tervise hoidmise oskustele.

Igale eelkooliealisele lapsele on lasteaias tagatud kaasaegne, toetav, lapsest lähtuv ja sõbralik arengukeskkond. Väärtustatakse kõikide osapoolte nii vaimset kui füüsilist heaolu ja tervist.

Püüame olla asutus, mis on hästi juhitud ning tööandjana hinnatud.

Lasteaias rakendatakse strateegilise planeerimise süsteemi, mis põhineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise metodoloogial. 

Loodud on sidusus sisehindamise aruande, arengukava tegevuskava, lasteasutuse aastase tegevuskava ja rühmade projektiplaanide ja nädalakavade vahel. Jälgitakse lasteasutuse arenduse põhilisi valdkondi – eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine ning õppe- ja kasvatusprotsess. Igal õppeaastal lepitakse kokku tegevuskava ning sisehindamisplaan kaasates kõiki töötajaid ning tagatakse otsustusmehhanismide läbipaistvus, arusaadavus, mõtestatus ja eetilisus.

Arengukava tegevuskavas planeeritud eesmärkide täpsem teostus määratletakse iga õppeaasta tegevuskavas.

Asutuse tugevused ning arengukava eesmärgid ja arendussuunad põhinevad sisehindamisaruandel, milles analüüsiti eelmise arengukava ja iga-aastase tegevuskava eesmärkide täitmist. Arengukavas on välja toodud tegevused, mida soovime ellu viia, muuta, arendada.

Arengukava tegevuskava elluviimiseks vajalike rahaliste vahendite kavandamine toimub lasteaia eelarves igal aastal eelarve koostamise käigus. Kui pole märgitud, et plaanitakse kirjutada projekt on tegevuskavas planeeritud soetused ja tulemused saavutatavad olemasolevate eelarveliste vahenditega. 

2.   LASTEAIA TUGEVUSED 

2.1.   TUGEVUSED JUHTIMISTEGEVUSTES

Lasteaial on hästitoimiv strateegilise planeerimise süsteem. Juhtkonna poolt on loodud tingimused, kus töötajal on head võimalused planeerimistegevuseks, enesearendamiseks ja õppekasvatustöö läbiviimiseks. Lasteaial on olemas kvalifitseeritud, koostöömeelne, motiveeritud ja stabiilse koosseisuga personal. Toimuvad traditsioonilised personaliüritused ja rakendatakse personali tunnustusprogrammi.

Lasteaia ja vanemate vahel on tagatud info liikumise tõhusus. Igapäevaste tegevuste kajastamiseks ning teadete edastamiseks on kasutusel mitmeid erinevaid infokanaleid – e-mailid, Facebooki grupid, ELIIS-süsteem, lasteaia koduleht, rühmastendid ja suuline teavitamine. Orienteerumine infoväljas on tehtud võimalikult selgeks, üheselt mõistetavaks ja kõiki osapooli kaasavaks.

Tagatud on pidev investeerimistegevus lasteaia ruumide ja õueala amortiseerunud inventari väljavahetamiseks ja värskendamiseks, olemasoleva korrashoidmiseks ning õpi- ja mängukeskkonna kaasajastamiseks.

Avatud juhtimisega tagatakse otsuste tegemine demokraatlikult läbi arutelude ja ettepanekute. Haldusküsimuste puhul on olemas kvalifitseeritud tugi Elva Teenuste ja Varahalduse meeskonna näol.

Lasteaias pakutakse lastele lisaks tavategevustele ka mitmeid huvitegevusi – toimub tantsuring, loovusring, inglise keele ring, muusikaring. 

2.2.   TUGEVUSED KOOSTÖÖS HUVIGRUPPIDEGA

Lapsevanemad osalevad meelsasti erinevatel lasteaiaüritustel. Lasteaial on toimiv hoolekogu.

Aktiivseid lapsevanemaid on järjepidevalt tunnustatud lapsevanemate koosolekutel, lõpupidudel ja lasteaia kodulehel.

Viiakse läbi lapsevanemate rahuloluküsitlust ning arvestatakse konstruktiivsete ettepanekutega.

Tehakse koostööd kooliga, et tagada sujuvam üleminek lasteaiast kooli – lapsed saavad käia mitu korda kooli ja tulevase õpetajaga tutvumas.

Järjepidevalt külastatakse lasteaiarühmadega kogukonnas olevaid asutusi. Iga-aastaselt käivad lasteaias oma tööd tutvustamas Päästeamet ja politseinikud. 

2.3.   TUGEVUSED ÕPPEKASVATUSPROTSESSIS

Lasteaia õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga, arvestab piirkonna eripära, laste ja vanemate soovide, keskkonna arengutrendide ja vajadustega. Õppekava on paindlik ning õppekava arendamisel osaleb kogu pedagoogiline personal. Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on seotud tervikuks lastele tuttavate ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevus toimub nii rühmiti kui gruppides, mis soosib individuaalset lähenemist ning arvestab lapse arengut, eripära, huve ja vajadusi. Õppe- ja kasvatustegevus on mänguline ning toimub erinevaid ainevaldkondi lõimides ning lasteaia õppekava eesmärkidest lähtudes. Põhimeetodina on lasteaias kasutusel projektõpe, mis vaheldub teemanädalatega. Rühmades luuakse õppetegevust toetav kasvukeskkond ning võimalusel osaletakse temaatilistel õppekäikudel.

Pedagoogide, lapsevanemate ja tugispetsialistide koostöös on lapse erivajadused märgatud ja tugisüsteemid rakendatud varases eas. Erivajadusega lapsed osalevad lasteaia kõikides tegevustes ja ettevõtmistes oma võimete kohaselt.

Õppetegevustes kasutatakse igapäevaselt toetavat digitaalset õppevara.

Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse on planeeritud rahvakalendri tähtpäevi toetavad lõimitud tegevused ning tähtpäevaürituste tähistamine. Rahvapärimust antakse edasi erinevate lugemispalade ja lavastusmängude kaudu, lastele tutvustatakse vanasõnu, ütlemisi ja mõistatusi. Liikumistegevustes mängitakse rahvamänge ning muusikategevustes õpitakse rahvalaule ja tutvutakse rahvapillidega.

Rühmadele toimuvad traditsioonilised ülelasteaialised ja rühmasisesed üritused – spordipäevad, mihklipäev, südamenädal, matkapäevad, erinevad tähtpäevad.

Sihipäraselt tegeletakse terviseedendusega: aasta tegevuskavas on süvendatult välja toodud terviseteemade käsitlemine, laste tervisealaste teadmiste ning oskuste eesmärgid, õppe- ja kasvatustegevused ning üritused.

Eelneval arengukava perioodil olid lasteaia õppekava prioriteetideks väärtuskasvatus, rahvakultuur, loodushoid, töökasvatus ja terviseedendus. Kõiki neid valdkondi lõimitakse järjepidevalt õppe-kasvatustegevustesse, kuid eraldi prioriteetidena ja eesmärgistatud tegevustena need edaspidi ei ole välja toodud.  

3.   ARENGUKAVA ARENDUSSUUNAD 

3.1.  ARENDUSSUUNAD EESTVEDAMISES JA JUHTIMISES

·         Asutuse kolme maja juhtimiseks kõige efektiivsema töökorralduse kujundamine.

·         Kriisiplaani põhjalik analüüsimine ja järjepideva uuendamise ning täiendamise süsteemi rakendamine.

·         Rühmapersonali töökohustuste analüüsimine ning pidev parendamine, et töö- ja ajajaotus oleks võimalikult efektiivne ja eesmärgipärane.

·         Korraldada toitlustuse vaatlust rühmades ning tagasisidestada Elva Teenustele, et tagada lastele maitsev ja tervislik toit.

·         Kanda lasteaia nime sümboolikast tulenev pihlapuu aastaringi teema üle ka Hellenurme ja Aakre majade ruumidele – kujundada Hellenurme ja Aakre rühmade garderoobis sein vastavalt pihlapuu aastaringile.

·         Aruandluse järjepideva analüüsimise süsteemi rakendamine, et tagada aruandluse eesmärgipärasus ja efektiivsus ning personali võimalikult vähene koormatus.

·         Lasteaia plakati kujundamine ja kasutuselevõtmine.

·         Aakre maja tehnoloogiaklassi kasutuselevõtmine – käivitada huvilistele lastele tehnoloogiaring.

·         Käivitada Pihlakobara Põnnikoda (PIPÕ) kui laste seisukoha esindus – et tagada lapsekeskne vaatenurk ning kaasata laste arvamus neid puudutavate tegemiste planeerimisse.  

3.2.   ARENDUSSUUNAD PERSONALIJUHTIMISES

·         Korraldada kõikidele töötajatele ühine koolitus keerulise käitumisega lastega paremaks toimetulemiseks.

·         Korraldada projektõppe rakendamist toetavaid seminare, et õpetajad saaksid arutada esilekerkinud kitsaskohtade üle ning leida lahendusi projektõppe efektiivsemaks rakendamiseks.

·         Korraldada robootikaseadmete kasutamist toetavaid töötubasid kolme maja töötajate vahel. Rakendada üksteiselt õppimise süsteemi.

·         Õpetajate õpirände juurutamine iga-aastaseks tegevuseks, et õpetajatel oleks suurem võimalus professionaalseks arenguks.

·         Korraldada asutuse personalile erinevaid töötubasid, et laiendada silmaringi, oskusi, õppida kolleege paremini tundma ja teha rohkem koostööd.

·         Personali digivõimekuse suurendamine. Suurendada õpetajate valmidust ja teadlikkust digivahendite kasutamisel.  

3.3.   ARENDUSSUUNAD KOOSTÖÖS HUVIGRUPPIDEGA

·          Lapsevanematele vestlusringide korraldamine, et tagada parem koostöö laste kasvatuse ja igakülgse arengu tagamisel ning ühtlustada laste kasvatamisega seotud hoiakuid ja inforuumi. Maailmakohviku näitel arutada levinumate probleemsituatsioonide üle toetudes lapsevanemate hulgas olevatele erinevate valdkondade spetsialistidele.

·         Beebiringi käivitamine eesmärgiga anda kogukonna lapsevanematele võimalus enne laste sõime tulekut korra nädalas kokku saada ning selle kaudu suurendada lapsevanemate vastutustunnet kasvatuspraktikas.

·         Korraldada lasteaias avatud uste päevi, mil kõigil huvilistel on võimalus lasteaeda külastada.  

·         Kaasata lapsevanemaid Vaba lava tegevusse – kord kuus igas majas toimuv laste esinemine.

·         Kaasata hoolekogu lasteaia inventari parendamiseks projektirahastuse taotlemisse.

·         Projektirahastuse toel soetada keraamikaahi ning muu vajalik varustus Aakre maja keldrikorrusel nii personalile kui kogukonna huvilistele keraamikaga tegelemiseks.

3.4.   ARENDUSSUUNAD RESSURSSIDE JUHTIMISES

KOGU LASTEAED

Soetada:

•  mobiilne kokandusvarustus kõikides rühmades kasutamiseks - kokandustegevuste rikastamiseks osta lasteaiale blender, mikser, mahlapress, riivid, vahvliküpsetaja, piparkoogivormid, taignarull, vigurlõikurid, kohviveski, võileivagrill ja põllekomplektid;
• uued lasteaia logoga võistlussärgid, mida lapsed ja nende saatjad saavad kanda maakondlikel võistlustel;
•  õuealadele juurde mootorita sõiduvahendeid, millega lapsed sõita saaksid;
•  jahutusseadmed suviseks kuumaks perioodiks, et ruumides ei oleks nii palav;
•  arenguliste erivajadustega lastega efektiivsemaks õppetööks vajalikke õppevahendeid ja sensoorseid seadmeid (nt sensoorsed põrandaplaadid ja liivakellad, raskustekid, laava-/klitterlambid, kõrvaklapid jms).  

AAKRE MAJA

Soetada:

•  õhupuhastajad mõlemasse rühma;
•  õuealale uus turnimisatraktsioon;
•  garderoobimööbel sõimerühma;
•  toolid sõimerühma ja saali;
•  uued voodid sõimerühma;
•  alumisse saali ekraan, kapp ja ratastel väiksem laud / kapp;
•  vee- ja liivakeskus rühmadele ühiseks kasutamiseks.

·         Rühmade ühisel õuealal leida lahendus sõimerühma ala piiramiseks.

·         Korda teha saunaruum.

·         Renoveerida mänguväljaku asfalteeritud pinnase ebatasasused.

·         Uuendada alumise rühma vannitoamööbel.

·         Rajada tegeluskeskused ülemise korruse saali (turnimisala, pallimeri, motoorikakeskus). 

HELLENURME MAJA

Soetada:

•  õhupuhastaja ka teise rühma;
•  uus ronimisatraktsioon õuealale.

·         Luua Rõõmuritsikate rühmaruumile ventilatsioon.

·         Paigaldada majaesisele trepile käsipuud.

·         Maja ees taastada kunagine teerada, et lapsed saaksid ratastega ringi sõita.

·         Õiepõrnikate rühma tualettruumis paigaldada lakke heliisolatsiooni plaadid.

·         Teha sanitaarremont mõlemas rühmaruumis ja saalis.

·         Rajada õuealale tehisküngas, et saaks talvel kelgutada.  

RÕNGU MAJA

Soetada:

•  õuealale liivakastidele varjud;
•  ekraan Müramardikate rühma;
•  lipumast õuealale.

·         Renoveerida lasteaia hoone välisfassaad.

·         Rajada õuealale projektirahastuse toel aiandusnurk – komposter, aiakuur, vihmaveetünn, peenrakastid.

·         Teisel korrusel asuvas kasutuseta garderoobis eemaldada vanad torud ja radiaatorid ning ehitada sinna tööruum muusikaõpetajale ja õppejuhile.

·         Direktori ja eripedagoogi kabinettide vahelisele uksele paigaldada heli summutav kate, et kõik ei kostuks nii hästi läbi.

·         Paigaldada sõimerühma õuealale piirdeaed.

·         Luua köögipoolse ukse juurde majandushoov, mis oleks õuealast aiaga eraldatud.

·         Kõikide rühmaruumide lakke paigaldada heliisolatsiooni plaadid, et vähendada kajamist.

·         Uuendada järjepidevalt rühmaruumide inventari.

3.5.   ARENDUSSUUNAD ÕPPEKASVATUSPROTSESSIS

Elva valla arengukava 2022-2030 üheks alaeesmärgiks on, et igas valla lasteaias rakendatakse ettevõtlikkuse alast õpet. Rõngu lasteaia õppekava prioriteediks on TULEVIKUOSKUSTE arendamine. Õppekava põhiteemana määratletud tulevikuoskused on otseselt seotud ettevõtlikkuspädevuse mudelis (Edu ja Tegu ettevõtlusprogramm) sisalduvate oskustega ning ka SA Kutsekoja poolt läbiviidud tulevikuoskuste uuringus (Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA) välja tooduga.

Soovime, et meie lasteaia lapsed oleksid õnnelikud ja edukad ning sellele kaasa aitamiseks arendame ja õpime lasteaias järgnevas tabelis ära toodud tulevikuoskusi.

4.   TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2023-25 

5.   ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmise eest vastutab direktor, kes kaasab vastavalt valdkonnale õppejuhti, õpetajaid ja teisi huvigruppe. Enne kinnitamist esitatakse arengukava arvamuse andmiseks lasteaia hoolekogule.

Arengukava kinnitab lasteaia pidaja või tema volitatud isik.

Arengukava elluviimiseks kavandatakse iga õppeaasta alguseks detailne lasteasutuse tegevuskava. Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse arengukava elluviimist ja koostatakse kokkuvõte, mis kajastab arengukava tegevuskava hetkeseisu. Vajadusel uuendab direktor arengukava tegevuskava. Arengukava uuendatud tegevuskava kinnitab direktor käskkirjaga, olles eelnevalt saanud arvamused hoolekogult ja personalilt.