Peamised tegevussuunad ehk väemarjad:

• mängu kui lapse põhitegevuse toetamine;

• sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine;

• lapse individuaalsusega arvestamine;   

• loovuse ja loomingulisuse toetamine;  

• digioskuste arendamine;  

• tervislike eluviiside väärtustamine;  

• koostöö edendamine.

2025/2026 õppeaasta väemari: mängu kui lapse põhitegevuse toetamine

2025/2026 õppeaasta moto: „Mängin toas ja mängin õues – päike paistab minu põues“

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid 2025-2026 õppeaastal:

Põhifookus on lapse mänguoskuste arendamisel. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus ja loomulik õppimise ja kinnistamise viis. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, harjutab ning rakendab uusi oskusi, k.a eelnevatele kogemustele ja teadmistele toetudes, õpib suhtlema ja koostööd tegema ning sobival viisil enda tundeid ja soove väljendama. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.  

Laps: 

1. rakendab mängudes loovust, kujutlusvõimet, oma kogemusi, teadmisi ja oskusi ning kasutab erinevaid (looduslikke) vahendeid;  
2. kaasab mängudesse ja tegevustesse rühmakaaslasi, oskab nendega arvestada ja teha koostööd, suudab mängu käigus lahendada probleeme ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
3. suudab oma emotsioone kirjeldada ning sobival viisil väljendada; 
4. osaleb aktiivselt (õppe)tegevustes (sh kavandamises, otsustusprotsessides ja analüüsimises) temale jõukohasel viisil, olles loov ja julge oma ideid avaldama;  
5. juhib lihtsamaid robootikaseadmeid, kasutab digivahendeid eesmärgipäraselt, loovalt ja heaperemehelikult;  
6. hoolib oma tervisest, kaaslastest, Eestimaast, rahvatraditsioonidest ja keskkonnast.

Õpetaja: 

1. märkab iga last ja toetab tema arengut lähtuvalt lapse loomupärasest uudishimust ehk kujundab lapsest lähtuva keskkonna aktiivõppemeetodite rakendamise kaudu läbi mängulise õppe (projektõpe, robootika, õuesõpe, tervisedenduse põhimõtete järgimine);
2.  usub lapse võimetesse ja potentsiaali, valmistades teda eluks ette (toetab igapäevastes (õppe)situatsioonides lapse enesekindlust, julgustades last oma küsimustele vastuseid leidma, rakendama oma oskusi ja loovust, lahendama probleeme, olema paindlik ja koostöömeelne, proovima uusi lähenemisi, saama kogemusi ja analüüsima tehtut);  
3. loob perega usaldussuhted, hindab aktsepteerivat ja jõustavat suhtluskultuuri, teeb koostööd lapsevanematega lapsele soodsa ja turvalise psühhosotsiaalse arengukeskkonna loomiseks;  
4. juhib oma rühmameeskonna tööd viisil, et lapsel oleks lasteaias turvaline ja hea olla (vajadusel kaasab spetsialiste, juhtkonda, moodustatakse tugivõrgustik);
5. kujundab väärtuskasvatuse kaudu lapses hoolivust ning austust iseenda, vanemate, teiste laste, kaaskodanike ning kõige elava, samuti isamaa ja rahvatraditsioonide vastu ning arvestab ka teiste kultuuride eripära;
6. tervist väärtustava „pihlamarjana“ hoolib enda ning teiste tervisest, olles eeskujuks ja innustades ka teisi tervisliku eluviisi põhimõtteid järgima (igapäevane värskes õhus aktiivne liikumine ja õppimine, tervislik toitumine; positiivset suhtlust soodustav käitumine, enesehoid ja teadlik hoolimine endast).