“TULEVIKUOSKUSED“

Õppeaasta moto:

„PIHLAMARI MÄNGIDES

ÕPIB JA HOOLIDES OSKAB“

 Laps(el):

 1) õpib läbi mängu - loova lähenemise, kriitilise mõtlemise, suhtlemise ja koostöö, mille käigus kujunevad sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused on olulisteks näitajateks tema koolivalmiduse seisukohast;

 2) harjutab oskust väljendada oma mõtteid ja ideid, esitada küsimusi, pakkuda välja lahendusi, arvestades seejuures teiste arvamusega; osaleb alates 4ndast eluaastast

Pihlakobara Põnnikogu (PIPÕ) tegevuses;

 3) on motiveeritud osalema jõukohastes igapäeva(töö)toimingutes, omandades eluks vajalikke oskusi ja seeläbi kogedes eduelamust ning tajudes asjade ja tegevuste omavahelist seost;

 4) kujuneb austus ja hoolivus isamaa, emakeele ja rahvatraditsioonide vastu, arvestab ka teiste kultuuride eripära;

 5) viibib iga ilmaga värskes õhus ning võtab aktiivselt osa erinevatest õuetegevustest (lõimitud õppetegevused, vabamäng, liikumismängud, matkad, spordipäevad jm üritused); õpib väärtustama iseennast ja kaaslasi (võimalus omaette olemiseks, vaikseteks ja paarismängudeks) ning tervislikku toitumist (tasakaalustatud menüü, erimenüü ja terviseamps); kujunevad elementaarsed hügieeniharjumused.

 Õpetaja:

1) märkab iga last ja toetab tema arengut lähtuvalt lapse loomupärasest uudishimust ehk kujundab lapsest lähtuva keskkonna aktiivõppemeetodite rakendamise kaudu läbi mängulise õppe (projektõpe, robootika, õuesõpe, tervisedenduse põhimõtete järgimine);

2) usub lapse võimetesse ja potentsiaali, valmistades teda eluks ette (toetab igapäevastes (õppe)situatsioonides lapse enesekindlust, julgustades last oma küsimustele vastuseid leidma, rakendama oma oskusi ja loovust, lahendama probleeme, olema paindlik ja koostöömeelne, proovima uusi lähenemisi, saama kogemusi ja analüüsima tehtut);

2) loob perega usaldussuhted, hindab aktsepteerivat ja jõustavat suhtluskultuuri, teeb koostööd lapsevanematega lapsele soodsa ja turvalise psühhosotsiaalse arengukeskkonna loomiseks; 

3) juhib oma rühmameeskonna tööd viisil, et lapsel oleks lasteaias turvaline ja hea olla (vajadusel kaasab spetsialiste, juhtkonda, moodustatakse tugivõrgustik);

4) kujundab väärtuskasvatuse kaudu lapses hoolivust ning austust iseenda, vanemate, teiste laste, kaaskodanike ning kõige elava, samuti isamaa ja rahvatraditsioonide vastu ning arvestab ka teiste kultuuride eripära;

 5) tervist väärtustava „pihlamarjana“ hoolib enda ning teiste tervisest, olles eeskujuks ja innustades ka teisi tervisliku eluviisi põhimõtteid järgima (igapäevane värskes õhus aktiivne liikumine ja õppimine, tervislik toitumine; positiivset suhtlust soodustav käitumine, enesehoid ja teadlik hoolimine endast).