Õppeaasta teema:
“TULEVIKUSOKUSED“
Õppeaasta moto:
„ TÄNA ÕPIN, HOMME OSKAN “
Õppeaasta eesmärgid:
Laps:
1) õpib ümbritsevat keskkonda mõistma läbi kriitilise mõtlemise, loova lähenemise, suhtlemise ja koostöö;
2) harjutab oskust väljendada oma mõtteid ja ideid, esitada küsimusi, pakkuda välja lahendusi, arvestades seejuures teiste arvamusega;
3) on motiveeritud osalema jõukohastes igapäevatoimingutes omandades eluks vajalikke oskusi ja kogedes seeläbi eduelamust ning tajudes asjade ja tegevuste omavahelist seost.
Õpetaja:
1) suunab lapsi oma küsimustele vastuseid leidma, luues selleks sobiva keskkonna, kus lapsed saavad koostööd teha, olla paindlikud ja arvestada teiste arvamusega, uurida, avastada, ise otsustada ja valida (oluline on, et eesmärgi saavutamise nimel rakendatakse kõigi oskusi ja kogemusi; lapsed saavad ise analüüsida ja järeldusi teha, nii kinnistub õpikogemus veelgi);
2) toetab igapäevastes õppesituatsioonides lapse enesekindlust, julgustades last proovima uusi lähenemisi, rakendama loovust;
3) toetab lapse toimetulekut muudatustega, eakohase kriitikaga ning kohanemist uute rollidega;
4) pöörab koostöös koduga tähelepanu lapse individuaalsusega arvestamisele ning igakülgse arengu toetamisele, rakendades lasteaias lapsekesksest õpikäsitusest lähtuvaid aktiivõppemeetodeid (projektõpet, õuesõpet, robootikat).
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID 2022-23 ÕPPEAASTAL
Õppeaasta teema:
“TÖÖKASVATUS JA ETTEVÕTLIKKUS“
Õppeaasta moto:
„ISE TEHTUD HÄSTI TEHTUD“
Õppeaasta eesmärgid on seatud nii lapsest kui õpetajast lähtuvalt:
Laps:
1) on motiveeritud osalema jõukohastes igapäevatoimingutes, omandades eluks vajalikke oskusi ja kogedes seeläbi eduelamust ning tajudes asjade ja tegevuste omavahelist seost;
2) mõistab töö vajalikkust, väärtustab oma töö tulemust, puhtust ja korda täiskasvanu eeskujul;
3) kujuneb läbi praktilise töökogemuse vastutustundlikuks ja ennastusaldavaks;
4) oskab vajadusel täiskasvanult või kaaslaselt abi paluda, soovib ise teisi abistada ning mõistab, et ühise töö tulemus sõltub igaühe jõupingutustest ja kaasinimeste abist.
Õpetaja:
1) koostöös koduga loob laste tööharjumusi toetava keskkonna, pakkudes lastele praktilisi kogemusi ja aidates kaasa jõukohaste töövõtete kujunemisele;
2) suunab last iseseisvalt oma tegevust planeerima, otsustama ja tegutsema, toime tulema ja tehtut analüüsima;
3) märkab ja toetab iga last, motiveerides ja tunnustades tema isetegemise tahet ja aktiivsust ning ka panust ühistegevuses;
4) arendab lastes vastutus- ja kohusetunnet ning tööarmastust.
Õppeaasta teema:
“FÜÜSILINE JA VAIMNE TERVIS“
Õppeaasta moto:
„TERVES KEHAS TERVE VAIM“
Õppeaasta eesmärgid on seatud nii lapsest kui õpetajast lähtuvalt:
Laps:
1. Laps on projektõppes aktiivne tegutseja, mille käigus ta omandab ja kinnistab uut teavet, oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
2. Laps areneb füüsiliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt ning läbi selle kujuneb tal positiivne minapilt ning arusaam tervise hoidmise tähtsusest.
Õpetaja:
1. Õpetaja kujundab rühma füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna lapse igakülgse arengu toetamiseks.
2. Õpetaja kujundab läbi projektõppe lastele nii üksi kui koosmängu võimaldava arendava mängukeskkonna erinevate tegevuspesade ja mänguvahenditega lähtudes projekti teemadest ning laste soovidest.
3. Õpetaja loob õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies lastele võimalused tervist väärtustava käitumise kujunemiseks ning ühiskonnas üldtunnustatud käitumisnormide ja tavade (viisakus, sõbralikkus, abivalmidus, sallivus ja empaatiavõime, lauakombed, rahvakultuur ja traditsioonid) omandamiseks.
4. Õpetaja teeb koostööd kõikide osapooltega, et laps saaks lasteaias omandatud teadmisi ja oskusi rakendada.
Rõngu Lasteaed Pihlakobar kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku seega on tervise- ja liikluskasvatus osa lasteaia õppekavast (valdkond Mina ja keskkond ainekavas), mille alusel õppimine ja teadmiste omandamine toimub mängu kaudu ja on lõimitud igapäeva planeeritud tegevustesse. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks.
Rõngu Lasteaed Pihlakobar prioriteetsed valdkonnad tervisedenduses 2021/2022. õa-l:
1. Lapse tervislike eluviiside kujundamine: toitumine, hügieen, liikumine, vaimne (sotsiaalsed oskused ja kiusamise ennetamine) ja füüsiline turvalisus.
2. Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel: koostöö erinevate huvigruppidega (Rõngu Keskkool, rahvamaja, valla lasteaiad) ühisüritused, tunnustamine, koolitused; keskkonna analüüs ja parendamine.
Rõngu Lasteaed Pihlakobar 2021-2022. õa Tervise- ja
liikluskasvatuse kuuteemad
„Ettevaatus on tarkuse ema“ – ohutu mängimine õuealal ja liiklemine tänaval, kokkulepped ja reeglid, turvavarustus, helkur
„Tühi kõht on hea kokk“ – tervislikud (leiva)toidud, lauakombed, isiklik hügieen
„Õnnetus ei hüüa tulles“ – ohud toas (tuli, elekter, terariistad)
„Parem suutäis soolast kui maotäis magedat“ – suu tervishoid
„Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vedama“ – talvised ohud, abi andmine ja kutsumine
„Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda“ – ravimid, kemikaalid
„Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head“ – tunded ja emotsioonid, konfliktide lahendamine, kiusamine (julgus märgata ja sekkuda)
„Tervis on parem kui rikkus“ – südame tervishoid
„Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter“ – ravimtaimed, putukate, roomajate ohtlikkus inimesele
„Tulel lai käsi, veel sügavam vagu.“ – tule- ja veeohutus, kokkulepped ja reeglid
„Iga mari pole maasikas“ – mürgised taimed, marjad
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID
2020/2021 õppeaasta teema: “UUS JA VANA KÄSIKÄES“
Õppeaasta moto:
„MIHKLI JA LEENU MÄNGUMAAL ROBOTIGA SÕBRAKS SAAN“
Õppeaasta eesmärgid on seatud nii lapsest kui õpetajast lähtuvalt:
Laps:
- Laps on aktiivne mängima erinevaid mänguliike nii vana- kui kaasaegsete mänguvahenditega, mille käigus omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
- Laps on projektitegevustes aktiivne osaleja (teeb valikuid ja otsustab, lahendab probleeme, uurib, avastab ja katsetab) toetudes IKT-vahenditele.
- Laps tutvub eesti rahvakultuuriga läbi tähtpäevakombestiku, lugemispalade, rahvamängude jm kaudu, õppides hoidma ja väärtustama rahvakultuuri traditsioone.
Õpetaja:
- Õpetaja loob lastele nii üksi kui koosmängu võimaldava arendava mängukeskkonna erinevate tegevuspesade ja mänguvahenditega (sh looduslik materjal), lähtudes projekti teemadest ning laste soovidest. Tutvustab eri mänguliike, vajadusel juhib ise mängu ning võtab rolle.
- Õpetaja loob lastele hariduslike robotite ja muu kaasaegse tehnoloogia abil arendava õpikeskkonna, võimaldades lapsel läbi mängu ja projekti õppetegevuste maailma ise avastada ja kogeda, teha valikuid ja otsustada (areneb oskus lahendada probleeme, saavutada soovitud tulemus, luua ja teostada ideid, kujunevad digipädevuse alusoskused).
- Õpetaja loob õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies ning igapäevaelus lastele võimalused tutvuda eesti kombe- ja kultuuriruumiga ning rahvakultuuriga (rahvalaulud, rahvakalendri tähtpäevad, muinasjutud, muistendid, mõistatused, vanasõnad, rahvamängud, -tantsud, -pillid, -kunst jm) ning teeb kõik selleks, et lapsed õpiksid rahvakultuuri traditsioone hoidma ja väärtustama. Rahvuslikke elemente kasutatakse mängu-, õpi- ja töökeskkonna kujundamisel.
Rõngu Lasteaed Pihlakobar kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku, seega tervist väärtustav „pihlamari“ (laps, töötaja, lapsevanem):
- hoolib enda ja teiste tervisest ja viibib lasteaias tervena;
- on eeskujuks ja innustab ka teisi tervisliku eluviisi põhimõtteid järgima: igapäevane värskes õhus aktiivne liikumine ja õppimine, tervisliku toidu söömine, positiivset suhtlust soodustav käitumine, töö/õppimise ja puhkuse tasakaalu hoidmine;
- suunab kaaslasi tegema valikuid, mis õpetavad
teda oma tervist hoidma ja head enesetunnet saavutama
Sellest õppeaastast peale hakkavad igas rühmas tegutsema Mihkel ja Leenu. Need on iga rühma oma nukud, kelle kaasabil lapsed maailma avastavad.
2020/2021 ÕPPEAASTA KUUTEEMAD
September
01.09–02.10 – „Karjapoiss Mihkli lõbus sügis” – aedviljad, metsamarjad ja seened, viljad puudelt põõsastelt, nende säilitamine ja hoidistamine, mihklipäeva kombestik; laste tööd vanasti; inimese ja looduse valmistumine talveks
„Ettevaatus on tarkuse ema“ – ohutu mängimine õuealal ja liiklemine tänaval, kokkulepped ja reeglid, turvavarustus
Oktoober
05.–30.10 – „Karjatüdruk Leenu sügisesed talutööd“ – koduloomad ja -linnud (järglased), nende eest hoolitsemine, erinevad saadused; laste tööd vanasti; vanaaegsed hooned; lindude ränne, ilmastik; kolletamispäeva matk
„Tühi kõht on hea kokk“ – tervislikud (piima)toidud, lauakombed, isiklik hügieen
November
02.–27.11 – „Mihkli ja Leenu toredad toimetused kambris“ – pere (hoolivus ja armastus) ja kodu (vanaaja elamu); vanaaja mängud ja mänguasjad; hingedepäeva kombestik, isade tööd ja tegemised; mardi- ja kadripäeva kombestik
„Õnnetus ei hüüa tulles“ – ohud toas (tuli, elekter, terariistad)
Detsember
30.11.–31.12 – „Mihkli ja Leenu harras pühadeootus“ – jõuluootus, päkapikud, advendiaeg; nigulapäeva matk; toomapäeva kombestik; vanaaja jõulukombed (tubade ehtimine, jõulutoidud, -mängud, -sandid ja jõuluvana); jõulud
„Parem suutäis soolast kui maotäis magedat“ – suu tervishoid
Jaanuar
04.–29.01 – „Mihkel ja Leenu metsarahval külas“ – kolmekuningapäeva kombestik; metsloomad ja -linnud talvel; ilmastik (riietus); taliharjapäeva matk
„Kui tahad liugu lasta, pead ka kelku vedama“ – talvised ohud, abi andmine ja kutsumine
Veebruar
01.02–26.02 – „Mihkli ja Leenu kullakallis kodutare“ –kodukoht, erinevad asutused ja hooned, vastlapäeva kombestik; kuulsad eestlased, Eestimaa rahvussümboolika, -toidud; lasteaia sünnipäev (05.02), sõbrapäev
„Parem aegsasti ette vaadata kui pärast kahetseda“ – ravimid, kemikaalid
Märts
01.03–02.04 – „Mihkel ja Leenu tervitavad tsirgukesi“ – linnukeste saabumine (linnuliigid, pesitsuspaigad), kevade tundemärgid; tsirgupäeva ja lihavõttepühade kombestik
„Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head“ – tunded ja emotsioonid, konfliktide lahendamine, kiusamine (julgus märgata ja sekkuda)
Aprill
05.–30.04 – „Mihkli kevadised askeldused“ – aiatööd ja muud toimetused õues; karjapoisi töö vanasti; jüripäeva kombestik ja matk
„Tervis on parem kui rikkus“ – rahvusvaheline südamenädal
Mai
03.–28.05 – „Leenu punub õiepärga“ – kevad- ja suvelilled, puud ja põõsad kevadel; ema - kodusoojuse looja, armastus ja hoolivus, emade tööd ja tegemised
„Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter“ – ravimtaimed, putukate ohtlikkus inimesele
Juuni
31.05–30.06 – „Mihkel ja Leenu koduõue mängumaal“ – vanaaja mänguasjad ja mängud, õuetegevused vee, liiva ja muu loodusliku materjaliga
„Tulel lai käsi, veel sügavam vagu.“ – tule- ja veeohutus, kokkulepped ja reeglid
August
02.–31.08 – „Mihkel ja Leenu marjamaal“ – erinevad marjasordid, hoidistamine; ravimtaimed
„Iga mari pole
maasikas“ –
mürgised taimed, marjad
